EESTI KEELE C1-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS
1. Õppekavarühm
Võõrkeeled ja -kultuurid (Eesti keel võõrkeelena)
2. Õpiväljundid
Koolituse läbinu mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Koolitatav on ettevalmistatud eesti keele С1 tasemeeksamiks.
3. Õpingute alustamise tingimused
C1-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks B2-tasemel keeleoskus. Innoves või Harno-s sooritatud B2-taseme eksami tunnistus või koolitusfirmasisene test.
4. Õppemaht
450 akadeemilist õppetundi, millest 250 akadeemilist tundi on auditoorne õpe ning 200 akadeemilist tundi on iseseisev töö, kus õppija teeb teste, vaatab ja kuulab Eesti saateid, loeb artikleid ning erialast- ja ilukirjandust, teeb nendest ülevaateid, kirjutab esseesid ning koostab ettekandeid etteantud teemal. C1 tase saavutatakse kahe kursusega, sellepärast C1-taseme eksami sooritamiseks on soovituslik läbida 2 moodulit: C1.1 ja C1.2.
5. Õppesisu
5.1 Teemad
Isikututvustus. Enda tutvustamine vastavalt suhtlusolukorrale: elulugu, hariduskäik, tegevusala, elukutse valik, perekond ja sugulased (rollid peres, vanemate roll, tööjaotus, põlvkondade side, väärtuskasvatus, peretraditsioonid, kodukultuur, armastus, abielu, lapsed).
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Majapidamine ja kodutööde tegemine, naiste-meeste rollid. Tööpäev, aja planeerimine. Probleemolukorrad ning nende lahendamine. Kodu ja koduümbrus (valik, plussid-miinused, plaanid jm). Kodu ja elamistingimused, kinnisvaraturg (kinnisvaratehingute ja kinnisvara haldamisega seotud info, turvalisus, kindlustus).
Haridus. Omandatud haridus, eriala. Haridussüsteem ja õppimisvõimalused. Täienduskoolitus ja ümberõpe. Keelte ja arvuti õppimine. Õppimine välismaal. Õppemaks, õppelaen. Hariduse maksumus. Elukestev õpe. Haridusmuudatused.
Töö. Töökoht (asutuse ja tööalaste tegevuste tutvustamine), elukutse ja amet. Töökohustused. Töötaja õigused ja kohustused. Töökeskkond ja tingimused. Karjäär ja eneseteostus. Töö otsimine, töökonkurss, tööintervjuu, koolitused. Tööhõive (tööturuvõimalused, tööpuudus, tööjõupuudus, palgapoliitika, ületunnitöö, töölähetus, töökeskkond). Suhted kolleegidega töökollektiivis. Suhtlemine klientide ja partneritega. Läbirääkimised. Tööprobleemid ja nende lahendamine. Töökoosolekud (planeerimine, läbiviimine ja juhatamine). Karjääri planeerimine, edutamine. Juhtimine ja meeskonnatöö.
Vaba aeg, reisimine ja kultuur. Filmi-, teatri, ja kontsertide repertuaar, muusikastiilid, lauljad, ansamblid, muuseumid, näitused, raamatukogud jm kultuuriüritused, eelistused, arvustused. Internet, linnaruum, ehitised, haljastus. Meedia (TV ja raadiosaated, ajalehed ja ajakirjad, internet). Sportimisvõimalused ja spordiüritused: tervise-, rahva-, tippsport. Harrastused, harrastuste vajalikkus. Puhkuse veetmise viisid ja võimalused. Reisikuulutused, reisimarsruudi koostamine. Info hankimine. Majutus ja toitlustamine. Lemmikpaigad Eestis ja välismaal. Vaatamisväärtused. Reisielamused. Reisiprobleemide lahendamine. Eesti kultuur ja kultuuritegelased. Eesti ajaloo tähtsündmused ja -isikud.
Kaubandus, teenindus ja transport. Kaubandus ja ostuvõimalused. Tarbijaõigused, tarbijakaitse. Finantsteenused (pank, pangatoimingud, internetipank, makseviisid, järelmaks, laen, liising, kindlustus). Toidukaubad ja tarbekaubad, kasutusjuhendid. Reklaam. Side- ja infoteenused. Liiklus (liikluskultuur, era- ja ühistransport, teede korrashoid). Transpordisüsteem, eelised ja puudused. Liiklusolukord.
Toitumine. Toitlustusasutuste eelistused. Erinevate rahvaste köögid. Toitumisharjumused. Tervislik toitumine. Toiduvalmistamine.
Tervis ja heaolu. Tervishoid, töötervishoid. Terviseprobleemid, nende põhjused, ennetamine, arstiabi. Alternatiiv- meditsiin, loodusravimid. Vaktsineerimine. Tervislikud eluviisid. Läbipõlemine. Rekreatsioon.
Ühiskond, suhted ühiskonnas. Riik ja ühiskond (riigi ja riigiasutuste rollid). Kaitsevägi, teenistus kaitseväes. Asjaajamine ametiasutustes. Majanduselu ja ettevõtlus. Tööhõivekeskused, töötus. Euroopa Liit. Uudised Eestis ja maailmas. Aktuaalsed ühiskonnaprobleemid (poliitika, tööstus, põllumajandus, infoühiskond, politsei ja kohtusüsteem, haridus jm). Seadused, õigused ja kohustused. Maksusüsteem. Erakondade seisukohad.
Keskkond. Tarbimine ja keskkonnahoid (jäätmekäitlus, säästlik eluviis, elukeskkond, taaskasutus). Heategevus (vabatahtlike tegevus, varjupaigad, suurpered, puuetega inimesed). Sotsiaalsed probleemid (narkomaania, kodutud). Kodukoha loodus ja vaatamisväärsused. Eesti loodus, looduse ja keskkonna kaitse. Ilmastik ja kliima, aastaajad. Maa ja linn, keskkonnaprobleemid, säästlik eluviis. Rahvastik.
5.2 Keeleteadmised
Igas õppetunnis arendatakse eesti keele alaseid teadmisi ja oskusi, pannes põhirõhu töösituatsioonides vajaminevale keelele. Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Iga õppeteemaga käib kaasas ka vastavasisuliste eksamitestide lahendamine. Grammatika omandatakse keele osaoskuste kaudu. Seletusi antakse vajaduse korral ja vastavalt õppijate vastuvõtuvõimele. Keelestruktuurid ei ole seotud konkreetsete teemadega, vaid neid omandatakse selle järgi, kuidas nad tasemekohases loomulikus keeles esinevad. Samade struktuuridega tegeldakse korduvalt eri teemade juures, mis tagab nende parema omandamise.
Üldmõistete väljendamine (objektid ja mõisted, tegevused ja protsessid, omadused ja seisundid, hulk ja määr, aeg ja ruum, suhted ja seosed);
mitmuse käänded;
sihitis;
rektsioonivalikud ja olulisemad rektsioonierinevused;
tegusõnad (Täis- ja enneminevik. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad);
ühendsõnade ja väljendite rohkus;
kaassõnad;
aja-, viisi- ja seisundimäärsõnad;
põhi- ja järgarvsõnade erivormid, hulk ja määr;
keeleline korrektsus ja õigekiri;
kirjavahemärkide tarvitamine ja sidesõnad;
lauselühendid;
antonüümid, sünonüümid ja paronüümid;
lauseehituse mallid, sh lause liigendatus ja pikkus;
oskussõnavara laiendamine, eeskätt erialane;
juurdunud vigade parandamine;
idioomid, fraseologismid, argikeeleväljundid ja lühendid;
vestlus- ja kompositsioonimallid (eravestlus, ametikõne, ettekanded, ametlik kirjavahetus).
6. Õppematerjalid
C1 õppematerjalid põhinevad päevakajalisel meedial ning erinevatel ilukirjanduslikel tekstidel. Lisamaterjalidena kasutame järgmisi väljaandeid ja veebpipõhiseid materjale (erinevad õpetajad kasutavad erinevaid õppematerjale):
Kõnele ja kirjuta õigesti. Anneli Juhkama, Aino Siirak. Koolibri
Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Anneli Juhkama, Aino Siirak. Koolibri
Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp. TEA
Eesti keele harjutusvara koos võtmega. Avo Valmis, Lembetar Valmis. TEA Kirjastus
Praktiline eesti keel (7 vihikut). Martin Ehala, Mare Kitsnik. Kirjastus Künnimees
Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Maie Sooneste. Kirjastus Varrak
Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasium, kesk- ja kõrgtase. Maie Sooneste. Varrak
Eesti keele sõnavara harjutusi. Sirje Rammo. Tartu Ülikooli Kirjastus
Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. Raili Pool. Tartu Ülikooli Kirjastus
Aktuaalsed autentsed lugemis- ja kuulamistekstid
Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid
Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid kasutama e-õppe materjale:
Eesti ajaloo ja kultuuri e-kursus: kultuuriklikk.ee
Avalik-õiguslik meediakanal: err.ee
Eesti erialakeele õppematerjalid: kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel
Eesti Keele Instituut: portaal.eki.ee
Eesti keele ja kultuuri kursused (C1-taseme harjutused): keeleweb2.ut.ee
Eesti keele tasemetestid TESTEST (C1): web.meis.ee/testest
Eesti keele C1-taseme eksami käsiraamat: innove.ee
7. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
8. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähemalt 60%;
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud.
9. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
C1.1 ehk EESTI KEELE C1-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS (1.MOODUL)
1. Õppemaht
Õppemooduli C1.1 pikkus on 250 akadeemilist tundi, millest 150 on auditoorset tundi ning 100 tundi iseseisvat ja praktilist tööd, selle edukas lõpetamine on eelduseks jätkamisele järgmise mooduliga.
2. Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
– oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, tarvitsemata selleks väljendeid otsida;
– saab aru keerukatest tekstidest;
– oskab oma seisukohti selgelt, täpselt ja ladusalt väljendada ning põhjendad, arendada teemat nii kõnes kui kirjas;
– oskab allikmaterjalidele põhinedes kokkuvõtteid koostada;
– oskab luua selget, hea ülesehitusega teksti keerukal teemal.
3. Õpiväljundite saavutatuse hindamine, õpitulemuste hindamise kriteeriumid ja meetodid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõputest, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Lõputest loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90–100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
4. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus C1.1 väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähemalt 60%;
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud
C1.2 ehk EESTI KEELE C1-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS (2.MOODUL)
1. Õppemaht
Õppemooduli C1.2 pikkus on 200 akadeemilist tundi, millest 100 on auditoorset tundi ning 100 tundi iseseisvat ja praktilist tööd. Õppekava moodulid on loodud arvestusega, et õppija, kes omandab keelematerjali vastavas mahus, on suuteline sooritama HARNO-s rahvusvaheliselt aktsepteeritud eksaminõuetele C1-taseme eksami pärast õppemooduli C1.2 lõpetamist.
2. Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija
– mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust;
– oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata;
– oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes;
– oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid;
– on motiveeritud ja omab vajalikku keeleoskust C1-taseme eksami sooritamiseks.
3. Õpiväljundite saavutatuse hindamine, õpitulemuste hindamise kriteeriumid ja meetodid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90–100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
4. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõpueksami tulemus on vähemalt 60%;
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõpueksami tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõpueksami sooritanud.
Õppekava kinnitamise aeg: 22.02.24