EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS
1. Õppekavarühm
Võõrkeeled ja -kultuurid (Eesti keel võõrkeelena)
2. Õpiväljundid
Koolituse läbinu mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Oskab kirjeldada olukordi, väljendada, põhjendada ja kaitsta oma seisukohti nii kõnes kui kirjas. Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. On motiveeritud ja omab vajalikku keeleoskust B2-taseme eksami sooritamiseks.
3. Õpingute alustamise tingimused
B2-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus. B1-taseme oskuse tunnistus (Innoves või Harnos sooritatud eksam) või koolitusfirmasisene test.
4. Õppemaht
500 akadeemilist tundi, millest 250 auditoorset ning 250 iseseisvat tundi tööd. B2 tase saavutatakse kahe kursusega, sellepärast B2-taseme eksami sooritamiseks on soovituslik läbida 2 moodulit: B2.1 ja B2.2.
5. Õppe sisu
5.1 Teemad
Kõik teemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii käsitletakse ka õppeprotsessis. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, osaleja huve ning teemade päevakohasust. Koolituse osaleja tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises.
Karjäär (ametid, tööalased tegevused ja kohustused, töötingimused, karjääri planeerimine, tööotsimine, elukutsevalik, tööintervjuu, tööleping, suhted töökollektiivis, rutiinsed tööülesanded, läbirääkimised, tööprobleemid, haridus, iseõppimine, enesetäiendamine)
Enesetunne (tervise probleemid, õnnetusjuhtumid, kindlustustoetus, tervishoid, tervislik elusviis)
Meelelahutus (vaba aeg, meelelahutuslikud, kultuurilised, tervislikud harrastused, lõõgastushetked, huvitavad sündmused, raamatud, filmid, kultuuri- ja spordiüritused, rahakulu)
Kaubandus (ostukohad, poed ja toitlustusasutused, veebi- ja kataloogikaubandus, kaubad ja teenused, ostud, söögi- ja joogivalik, alkoholi tarbimine, toitumisharjumused, reklaam, tarbijakaitse, kaebus, reklaam)
Reisimine ja vaatamisväärsused (töö- ja turismireisid, reisibüroos, transpordifirmas, hotellis, reisielamused, reisieelistused, pretensioonid, nõuded, kaebused)
Inimene ja ühiskond (isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed inimsuhted, inimese loomus ja käitumine, meeldejäävad sündmused)
Aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, poliitilised vaated ja seisukohad, massimeedia ja uudised)
Majandus- ja õigussuhted (majandussüsteem ja õiguskord, majandusuudised, turvalisus ja kuritegevus)
Keskkond (loodus- ja tehiskeskkond, keskkonnaprobleemid ja -kaitse, maa ja linn, rahvastik, ilmastik, võõrad maad ja rahvad)
Kultuur (kultuur, kultuuritegelased, kultuurisündmused)
5.2 Keeleteadmised
Käändsõnad: süsteemi loomine käändsõna muutmises; käändsõnade astmevaheldus; arv- ja asesõnade süvendatud käsitlus; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; omadussõna võrdlusastmed.
Pöördsõna: tegusõna põhivormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna käändelised vormid; tingiva ja käskiva kõneviisi süvendatud käsitlus; ma- ja da-infinitiivi süvendatud käsitlus; astmevahelduslike tegusõnade nõrk ja tugev aste; verbide rektsioon; tud- ja mata vorm; ühendtegusõnade kasutamine; umbisikuline tegumood.
Õigekiri: võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; suur ja väike algustäht; kokku- ja lahkukirjutamine; jutumärkide kasutamine.
Dokumendid, blanketid jm kirjalik eneseväljendus: eluloo kirjutamine; isikliku ankeedi täitmine; kirjale vastamine; seletuskiri; avaldus töölevõtmiseks ja töölt vabastamiseks; pangadokumentide täitmine; reisidokumentide vormistamine (tollideklaratsioon, viisa jm.); intervjuu küsimused; referaadid; ilukirjanduslike ja tarbetekstide ümberjutustused; poolt- ja vastuargumentide sõnastamine, arutluste kirjutamine.
Kõneetikett: faktide edastamine, veenmine, tagasiside, hoiakute väljendamine, seisukoht, sotsiaalne suhtlemine, järeldus, arutelu, argumenteerimine, ettekanne
5.3 Õppemetoodika
Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B2-taseme eksamiks kui suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
6. Õppematerjalid
K nagu Kihnu. Mall Pesti (B2.1)
Eesti keel. Ma armastan (4. osa). M.Liinold. Avatud uksed. M.Kitsnik, L.Kingsepp (B2.2)
Õpetaja käsutuses on näitlikud posterid, pildimaterjalid, grammatikatabelid, situatsioonikaardid (nt paaris- ja rühmatöö, rollimängud, õppija mõtlemis-, arutlus-, koostöö- ja õpioskuse ning iseseisvuse arendamine), lauamängud, sõna-, küsimustekaardid, eksamimaterjalid, mitmesugused testid Harno kodulehelt ja mujalt, kuulamisülesanded raadiost, CD-lt jne. Lisaks kasutame mitmeid sõnastikke, käsiraamatuid-juhendeid, veebimaterjale, nagu
web.meis.ee/testest
innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
keeleklikk.ee (kultuuriklikk)
Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999, Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Lugemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Video võõrkeeletunnis, Ene Peterson, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kõnelemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kirjutamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Sõnavara õpetamine, Kristi Saarso, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest, L. Kingisepp, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana, T. Kikerpill, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus, Hiie Asser, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Vigade parandamine, Diana Maisla, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi, Ingrid krall, Tln, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kuulamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus, Anu-Reet Hausenberg, Tallinn, 2008
Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat, Anu-Reet Hausenberg jt, Tallinn, 2004
7. Lõpetamise tingimused
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
8. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähemalt 60%.
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud.
9. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
B2.1 ehk EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS (1.MOODUL)
1. Õppemaht
Õppemooduli B2.1 pikkus on 200 akadeemilist tundi, millest 100 on kontakttundi ning 100 tundi iseseisvat ja praktilist tööd, selle edukas lõpetamine on eelduseks jätkamisele järgmise mooduliga.
2. Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
– mõistab meedias edastatavat teavet, eristades detaile ja fakte;
– tuleb sobivat stiili kasutades toime igapäevastes ja ametlikes suhtlusolukordades;
– arutleb probleemide üle, avaldab arvamust ja kaitseb oma seisukohti;
– edastab kirjaliku ja suulise teksti sisu;
– jutustab loetud ja kuulatud teksti;
– teeb kokkuvõtet kuulatust, loetust, kogetust, oskab esitada kõnet;
– leiab teavet teatest, juhisest, eeskirjast, seadusest, kuulutusest;
– kirjutab sidusalt, loogiliselt ja arusaadavalt tarbe- ja teadusteksti, loovtööd;
– kirjutab lühikonspekti, kokkuvõtet suulise ja kirjaliku teksti põhjal.
3. Õpiväljundite saavutatuse hindamine, õpitulemuste hindamise kriteeriumid ja meetodid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõputest, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Lõputest loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90–100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
4. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus B2.1 väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähemalt 60%;
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud
B2.2 ehk EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS (2.MOODUL)
1. Õppemaht
Õppemooduli B2.2 pikkus on 300 akadeemilist tundi, millest 150 on kontakttundi ning 150 tundi iseseisvat ja praktilist tööd. Õppija, kes omandab keelematerjali vastavas mahus, on suuteline sooritama Harno-s rahvusvaheliselt aktsepteeritud eksaminõuetele B2-taseme eksami pärast õppemooduli B2.2 lõpetamist.
2. Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija
– mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma;
– suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda;
– oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;
– oskab kirjeldada olukordi, väljendada, põhjendada ja kaitsta oma seisukohti nii kõnes kui kirjas;
– oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi;
– on motiveeritud ja omab vajalikku keeleoskust B2-taseme eksami sooritamiseks.
3. Õpiväljundite saavutatuse hindamine, õpitulemuste hindamise kriteeriumid ja meetodid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90–100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
4. Väljastatavad dokumendid
Tunnistus väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõpueksami tulemus on vähemalt 60%;
Tõend väljastatakse vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõpueksami tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõpueksami sooritanud.
Õppekava kinnitamise aeg: 22.02.2024