EESTI KEELE A1 KEELEOSKUSTASEME ETTEVALMISTAMISELE SUUNATUD KOOLITUS
1. Õppekava rühm
Võõrkeeled ja -kultuurid (Eesti keel võõrkeelena)
2. Õpiväljundid
Lõpetanu tunneb elementaarseid hääldusreegleid, hääldab häälikuid korrektselt, tunneb eesti keele tähestikku, numbreid, oskab neid kirjutada ja kasutada, tunneb põhilist sõnavara lihtsamate väljendite osas, moodustab lauseid ja suudab kasutada vajadusel sõnastikku, mõistab õpitud sõnavara põhjal koostatud teksti, koostab lühitekste, suudab nimetada ja kirjeldada esemeid, olendeid ja nähtusi, suudab jutustada teemal ja pildi järgi, osaleda lühidialoogides ja mängudes, ennast ja teisi tutvustada, pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele, vastata küsimustele ning rääkida väga lühidalt endast ja oma tööst, mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama, oskab eesti keelt tasemel A1.
3. Õpingute alustamise tingimused
A1-taseme kursustel osalemiseks on eelduseks 0-tasemel keeleoskus või õppija ei valda eesti keelt üldse või valdab vähesel määral, kuid see ei ole piisav A2-taseme õpperühmas alustamiseks. Koolitusfirmasisene test.
4. Õppe kogumaht
150 akadeemilist tundi: 100 kontakttundi ning 50 tundi iseseisvat ja praktilist tööd
5. Õppe sisu
5.1 Temaatika
Kõik teemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii käsitletakse ka õppeprotsessis. Eri teemade kaudu on osalejatel võimalus võrrelda Eesti ja emakeelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, osaleja huve ning teemade päevakohasust. Koolituse osaleja tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises. Koolitus on praktilist iseloomu, sisaldab suhtlus- ja kuulamisharjutusi ning erinevate situatsioonide läbimängimist, mis võimaldab eesti keeles lihtsatele küsimustele vastata ja samalaadseid küsimusi esitada.
Endast ja teistest rääkimine
esitame oma isikuandmeid (nimi, aadress, telefoninumber, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus, haridus, elukutse), lühidalt tutvustame end ning saame sarnasest tutvustusest aru (perekond, kodu, töö ja hobi).
Teenindus
hangime konkreetset laadi infot (teenindusasutuse asukoht, lahtiolekuajad, teenuse liigid ja hinnad), küsime põhiteenuseid ning vastame teenindaja lihtsatele küsimustele, sooritame lihtsamaid toiminguid pangas, postkontoris, juuksuris jm, teatame, kas soovime teenuse eest tasuda sularahas, ülekandega või pangakaardiga, mõistame siltide põhisisu.
Igapäevaelu ja kodu
vastame oma eluaseme, lähiümbruse, kodu, kodu- ja asukoha, pere koduse elukoha, majapidamise, kodu sisustuse, igapäevaste olmetingimuste, päeva, läheduste kohta ning küsime sama laadi infot vestluspartnerilt, kutsume külalisi, küsime ja juhatame teed, nimetame mõningaid loomi, linde, taimi, jätame ja edastame lühikesi sõnumeid ja teateid.
Tervis
lühidalt teatame oma halvast enesetundest, küsime infot arsti vastuvõtuaegade kohta, ostame apteegist ravimeid.
Vaba aeg ja kultuur
räägime oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning esitame samasuguseid küsimusi, vastame küsimustele oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta ning esitame samalaadseid küsimusi, hangime ja edastame faktiinfot kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna, kultuurisündmuste toimumise koha ja aja kohta, jutustame oma sünnipäeva tähistamisest, kutsume kaaslast kinno, kontserdile või sünnipäevale ning vastame ise samalaadsele kutsele.
Poes
hangime ja edastame konkreetset faktiinfot poodide asukoha ja lahtiolekuaegade kohta, hangime infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta, küsime tarbekaupu, jutustame sooritatud ostudest (hind, kvaliteet, kogus), saame aru lihtsatest sooduspakkumistest, vastame müüja abipakkumisele, teatame, kas soovime ostu eest tasuda sularahas või pangakaardiga.
Söök ja jook
kirjeldame oma igapäevaseid toitumisharjumusi, hangime infot erinevate söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade ja hinnaklassi kohta, broneerime restoranis lauda, tellime menüü põhjal sööki ja jooki, teatame, kas soovime toitlusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga, saame aru lihtsatest päevapakkumistest, pakume ja palume söögilauas sööki ja jooki.
Töö ja haridus
vastame lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitame samalaadseid küsimusi, lühidalt kirjeldame oma tööpäeva, vastame rutiinsete tööülesannetega seotud küsimustele, räägime, mis meile tööl ja kursustel meeldib ning mis mitte, vastame küsimustele oma töö- ja keeleoskuse kohta ja esitame samalaadseid küsimusi.
Reisimine
hangime, üles kirjutame ja jagame infot ühistranspordi sõiduplaani või reisi kohta, ostame sõidupiletit, teatame oma sõidu sihtpunkti, küsime ja juhatame teed toetudes kaardile või plaanile, mõistame, kuidas ühistranspordiga sihtpunkti jõuda, broneerime tuba hotellis, kirjutame postkaarti puhkusereisilt, teatame, kas soovime teenuse eest tasuda sularahas või pangakaardiga.
5.2 Keeleteadmised
Eesti tähestik, trüki- ja kirjatähed. Hääliku ja tähe vaheline seos. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g, b, d helitus. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles. Tegusõna pöördvormid kindla kõneviisi olevikus ja lihtminevikus, jaatav ja eitav kõne. Õpitavate sõnade käändelõpud. Käänamistabel. Isikulised asesõnad. Kohakäänete küsimused ja kasutamine. Õpitakse praktikas (liikudes) eesti keele kohakäänete ja tegusõnadega “tulema, minema, käima” seostuvaid ruumisuhteid. Küsilausete moodustamine: Kes on kes? Mis on mis? Kes on kus? Mis on kus? Millal? Kes mida teeb? Kes mida tegi? jne.
Kõneetikett: Olulisemad viisakusfraasid. Tervitamine. Hüvastijätt. Vabandamine. Tänamine. Olulisemad tähelepanu äratavad hüüatused ja pöördumised. Ohu- ja hoiatusteated.
5.3 Koolitusmetoodika
Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu rääkimisoskusele, et valmistada koolitatavad ette A1-taseme suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
6. Õppekeskkonna kirjeldus
Keeltekool Atlasnet tagab koolituse läbiviimiseks, seatud eesmärkide täitmiseks ja osalejate oskuste omandamiseks sobiva õppekeskkonna, vajalikud õppevahendid ja seadmed. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja ohutuse nõuetele.
7. Õppematerjalid
Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega, vastavad koolitusprogrammi mahule ja toetavad nii koolituse eesmärgi saavutamist kui ka koolitatava iseseisvat eesti keele õppimist:
“Tere” M. Simmul, I. Mangus
www.keeleklikk.ee
Õpetaja käsutuses on näitlikud posterid, pildimaterjalid, grammatikatabelid, situatsioonikaardid (nt paaris- ja rühmatöö, rollimängud, õppija mõtlemis-, arutlus-, koostöö- ja õpioskuse ning iseseisvuse arendamine), lauamängud, sõna-, küsimustekaardid, kuulamisülesanded jne. Lisaks kasutame mitmeid sõnastikke, käsiraamatuid-juhendeid, veebimaterjale jms nt. http://www.meis.ee/raamatukogu
8. Lõpetamise tingimused
Õpingute lõpetamise eelduseks on edukalt sooritatud lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis-, kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
9. Koolituse läbimisel väljastatav dokument
10.1 vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti edukalt sooritanutele (vähemalt 60%) väljastatakse tunnistus;
10.2 vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Õppekava kinnitamise aeg: 26.05.2016