Atlasnet MTÜ täienduskoolituse õppekava
1. Õppekava nimetus: Saksa keele kursus A2
2. Õppekavarühm: Võõrkeeled ja -kultuurid
3. Õpiväljundid:
Koolituse läbinu
– mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö);
– mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu;
– oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid; sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne;
– oskab koostada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju, kirjutades lihtsamaid fraase ja lauseid ja ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „aga” ning „sest”.
4. Õpingute alustamise tingimused: kursusele registreerumine ja koolitusfirmasisene vestlus saksa keele õpetaja ja testitava vahel. A2-taseme kursustel osalemiseks on eelduseks A1-tasemel keeleoskus. Õpetaja suhtleb testitavaga stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta valib teemalehelt küsimused ja palub testitaval kordamööda nendele vastata. A1-tasemel keelekasutaja oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et õpetaja räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning teda vestlemisel aitab. Testitav oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab ja inimesi, keda tunneb. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.
5. Õppe kogumaht 120 akadeemilist tundi, millest 80 on kontakttundi ning 40 tundi iseseisvat ja praktilist tööd.
6. Õppe sisu
6.1 Temaatika
Kõik teemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii käsitletakse ka õppeprotsessis. Eri teemade kaudu on osalejatel võimalus võrrelda Saksamaa ja emakeelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, osaleja huve ning teemade päevakohasust. Koolituse osaleja tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises.
Tutvumine
• ütleme oma isikuandmed (nimi, aadress, telefon, sünnikoht, rahvus, vanus, perekonnaseis, kus ja kellena töötame);
• tutvustame end lühidalt ning sarnasest tutvustusest saame aru, esitleme teisi;
• jutustame pildi järgi oma perekonnast (perekonna koosseis, nimed, vanus, kes kus töötab või õpib, mis koduloomad meil kodus on või olid);
• küsime ja edastame infot vestluskaaslase ja tema pere kohta: Kuidas sinu nimi on? Kus sa elad? Kas sa oled abielus? Kust sa pärit oled? Kui vana sa oled? Mitu last/õde/venda sul on? Kus ja kellena sa töötad jne;
• kõneetikett: olulisemad viisakusfraasid, tervitamine, hüvastijätt, tutvustamine;
• täidame isikuankeeti, enesekohast informatsiooni jne;
• isikulised asesõnad;
• tegusõna pöördvormid olevikus (jaatav ja eitav kõne);
• põhiarvsõna (1…1000) kasutamine.
Töö
• vastame lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitame samalaadseid küsimusi;
• jutustame lühidalt oma elukutsest ja töökohast;
• kirjeldame lühidalt oma tööpäeva;
• vastame rutiinsete tööülesannetega seotud küsimustele;
• räägime, mis meile tööl meeldib ning mis mitte, ning selgitame lühidalt oma eelistusi;
• põhiarvsõna (1…31) kasutamine
• tegusõna minevikus (jaatav ja eitav kõne);
• sõnade järjekord lauses.
Aastaajad
• räägime teemal aastaajad: mis aastaaeg meeldib / ei meeldi ja miks;
• kirjeldame ilma ja soovitame, mida vastavalt ilmale selga panna;
• kirjeldame konkreetse ajahetke ilma;
• õpime ära nädalapäevade ja kuude nimetused, tööpäevad ja puhkepäevad;
• nimetame olulisemad kalendritähtpäevad ja riigipühad;
• vestleme huvitavamatest pühadest;
• kõneetikett: õnnitlemine (sünnipäeva, püha, uue töökoha jne puhul), toostid;
• järgarvsõna (1…31), vastame küsimustele mitmes?
Vaba aeg
• räägime oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning esitame samasuguseid küsimusi;
• jutustame lühidalt mõnest meelelahutusüritusest, nt oma sünnipäeva tähistamisest;
• kutsume kaaslast meelelahutus- või kultuuriüritusele ning vastame ise samalaadsele kutsele;
• jutustame oma päevast ja küsime samalaadset infot teistelt;
• kõneetikett: rõõmu väljendamine kohtumisel;
• õpime kirjutama isiklikke kirju ja teateid, lihtsaid sõnumeid;
• sidesõnad.
Tervis
• teatame lühidalt oma halvast enesetundest, palume abi;
• küsime infot arsti vastuvõtuaegade kohta, registreerime arsti vastuvõtule haiglas ja polikliinikus;
• kirjeldame lühidalt enda või oma lähedase tervislikku seisundit ning mõistame samalaadset infot;
• ostame apteegist ravimeid;
• kõneetikett: vastamine tervislikku seisundit puudutavatele küsimustele; ohu- ja hoiatusteated;
• kirjutame sõbrale halvast enesetundest sõnumit (30 sõna);
• käskiv kõneviis ainsuses ja mitmuses jaatavas ja eitavas vormis.
Transpordivahendid ja kohad
• nimetame transpordivahendeid;
• küsime oma asukohta ja anname sellest infot;
• teekond punktist A punkti B: küsime ja juhatame teed, kirjeldame marsruute ning mõistame samalaadset infot;
• kõneetikett: viisakusväljendid ühissõidukeis.
Kodu
• vastame küsimustele oma eluaseme kohta ning esitame ise samalaadseid küsimusi;
• kirjeldame lühidalt oma kodukohta, kodu lähiümbrust, pere kodust elu, majapidamist ja kodu sisustust, küsime sama laadi infot vestluspartnerilt;
• kutsume külalisi;
• räägime oma lähedastest, nende välimusest ja iseloomust ning esitame teistele samasisulisi küsimusi;
• nimetame kodu- ja metsloomi, Eestimaal kasvavaid lilli ja puid, igaüks räägib ühest loomast (pildid);
• kõneetikett: kaastundeavaldused, kaastunde väljendamine.
Teenindus
• sooritame lihtsamaid toiminguid spordiklubis, pangas, postkontoris, ilusalongis, tanklas jm;
• hangime infot teenindusasutuse asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta;
• küsime põhiteenuseid ning vastame teenindaja lihtsatele küsimustele;
• teatame, kas soovime teenuse eest tasuda sularahas, ülekandega või pangakaardiga;
• telefonietikett: telefonikõnede alustamine ja lõpetamine;
• kirjutame isiklikke kirju ja teateid, lihtsaid sõnumeid teemal Teenindus.
Söök ja jook
• kirjeldame oma igapäevaseid toitumisharjumusi;
• hangime infot restoranide ja kohvikute asukoha, lahtiolekuaegade kohta;
• broneerime restoranis lauda;
• tellime menüü põhjal sööki ja jooki;
• teatame, kas soovime toitlusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga;
• pakume ja palume söögilauas sööki ja jooki;
• kõneetikett: palve esitamine, kiitmine.
Poes
• hangime ja edastame konkreetset faktiinfot poodide asukoha ja lahtiolekuaegade kohta;
• hangime infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta;
• küsime kaupu;
• jutustame sooritatud ostudest, keskendudes pigem nende kvantiteedile kui kvaliteedile;
• võrdleme üldsõnalis
elt kaupade hinda ja kvaliteeti;
• saame aru lihtsatest sooduspakkumistest;
• vastame müüja või klienditeenindaja abipakkumisele;
• teatame, kas soovime ostu eest tasuda sularahas või pangakaardiga;
• kõneetikett: vabandamine, tänamine;
• kirjutame isiklikke kirju ja teateid, lihtsaid sõnumeid teemal Poes.
Reisimine
• hangime, kirjutame üles ja jagame infot sõiduplaani või reisi (reisimis- ja majutusvõimaluste) kohta;
• teatame oma sõidu sihtpunkti ja ostame sõidupiletit;
• mõistame vaatamisväärsuste kohta käivat numbrilist põhiinfot;
• broneerime tuba hotellis;
• teatame, kas soovime teenuse eest tasuda sularahas või pangakaardiga;
• nimetame transpordivahendeid ning kirjeldame marsruute Saksamaalt mujale;
• kõneetikett: olulisemad tähelepanu äratavad hüüatused ja pöördumised;
• kirjutame postkaarti puhkusereisilt.
Haridus ja keeled
• räägime oma haridusest ning küsitleme vestluspartnerit samal teemal;
• jutustame mõne lühikese loo oma kooliajast või õppimisest;
• räägime, mis meile koolis meeldis ning mis mitte ning selgitame lühidalt oma eelistusi;
• räägime lühidalt oma edasiõppimise kavatsustest;
• küsime ja edastame infot oma õpitulemuste kohta;
• räägime oma keeleoskusest ja praktiseerimisvõimalustest ning küsitleme vestluspartnerit samal teemal;
• kirjeldame õppetundi, mida teeme ja mida tegime tunnis.
Kultuur
• hangime ja edastame infot kultuurisündmuste toimumise koha, aja, piletihinna ja esinejate kohta;
• jutustame lühidalt mõnest kultuurisündmusest;
• kõneetikett: viisakas pöördumine;
• kordamine
6.2 Õppemetoodika
Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu rääkimisoskusele, et valmistada koolitatavad ette A2-taseme suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
7. Õppekeskkonna kirjeldus:
Keeltekool Atlasnet tagab koolituse läbiviimiseks, seatud eesmärkide täitmiseks ja osalejate oskuste omandamiseks sobiva õppekeskkonna, vajalikud õppevahendid ja seadmed. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja ohutuse nõuetele.
8. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab saksa keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis-, kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
Koolituse läbimisel väljastatav dokument:
1) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti edukalt sooritanutele (vähemalt 60%) väljastatakse tunnistus;
2) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
9. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Saksa keele kursusi viivad läbi saksa keele õpetaja või saksa filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.