EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS
1. Õppekava rühm: Keeleõpe
2. Õpiväljundid
Koolituse läbinu mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Oskab kirjeldada olukordi, väljendada, põhjendada ja kaitsta oma seisukohti nii kõnes kui kirjas. Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. On motiveeritud ja omab vajalikku keeleoskust B2-taseme eksami sooritamiseks.
3. Õpingute alustamise tingimused
B2-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus:
B1-taseme oskuse tunnistus (Innoves või Harnos sooritatud eksam) või koolitusfirmasisene test.
4.Õppe kogumaht
500 akadeemilist tundi, millest 250 auditoorset ning 250 iseseisvat ja praktilist tundi tööd.
5. Õppe sisu
5.1 Temaatika
Kõik teemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii käsitletakse ka õppeprotsessis. Eri teemade kaudu on osalejatel võimalus võrrelda Eesti ja emakeelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, osaleja huve ning teemade päevakohasust. Koolituse osaleja tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises.
Karjäär (ametid, tööalased tegevused ja kohustused, töötingimused, karjääri planeerimine, tööotsimine, elukutsevalik, tööintervjuu, tööleping, suhted töökollektiivis, rutiinsed tööülesanded, läbirääkimised, tööprobleemid, haridus, iseõppimine, enesetäiendamine)
Enesetunne (tervise probleemid, õnnetusjuhtumid, kindlustustoetus, tervishoid, tervislik elusviis)
Meelelahutus (vaba aeg, meelelahutuslikud, kultuurilised, tervislikud harrastused, lõõgastushetked, huvitavad sündmused, raamatud, filmid, kultuuri- ja spordiüritused, rahakulu)
Kaubandus (ostukohad, poed ja toitlustusasutused, veebi- ja kataloogikaubandus, kaubad ja teenused, ostud, söögi- ja joogivalik, alkoholi tarbimine, toitumisharjumused, reklaam, tarbijakaitse, kaebus, reklaam)
Reisimine ja vaatamisväärsused (töö- ja turismireisid, reisibüroos, transpordifirmas, hotellis, reisielamused, reisieelistused, pretensioonid, nõuded, kaebused)
Inimene ja ühiskond (isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed inimsuhted, inimese loomus ja käitumine, meeldejäävad sündmused)
Aktuaalsed sündmused (päevakajalised sündmused, poliitilised vaated ja seisukohad, massimeedia ja uudised)
Majandus- ja õigussuhted (majandussüsteem ja õiguskord, majandusuudised, turvalisus ja kuritegevus)
Keskkond (loodus- ja tehiskeskkond, keskkonnaprobleemid ja -kaitse, maa ja linn, rahvastik, ilmastik, võõrad maad ja rahvad)
Kultuur (kultuur, kultuuritegelased, kultuurisündmused)
5.2 Keeleteadmised
Käändsõnad: süsteemi loomine käändsõna muutmises; käändsõnade astmevaheldus; arv- ja asesõnade süvendatud käsitlus; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; omadussõna võrdlusastmed.
Pöördsõna: tegusõna põhivormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna käändelised vormid; tingiva ja käskiva kõneviisi süvendatud käsitlus; ma- ja da-infinitiivi süvendatud käsitlus; astmevahelduslike tegusõnade nõrk ja tugev aste; verbide rektsioon; tud- ja mata vorm; ühendtegusõnade kasutamine; umbisikuline tegumood.
Õigekiri: võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; suur ja väike algustäht; kokku- ja lahkukirjutamine; jutumärkide kasutamine.
Dokumendid, blanketid jm kirjalik eneseväljendus: eluloo kirjutamine; isikliku ankeedi täitmine; kirjale vastamine; seletuskiri; avaldus töölevõtmiseks ja töölt vabastamiseks; pangadokumentide täitmine; reisidokumentide vormistamine (tollideklaratsioon, viisa jm.); intervjuu küsimused; referaadid; ilukirjanduslike ja tarbetekstide ümberjutustused; poolt- ja vastuargumentide sõnastamine, arutluste kirjutamine.
Kõneetikett: faktide edastamine, veenmine, tagasiside, hoiakute väljendamine, seisukoht, sotsiaalne suhtlemine, järeldus, arutelu, argumenteerimine, ettekanne
5.3 Õppemetoodika
Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B2-taseme eksamiks kui suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
6. Õppekeskkonna kirjeldus
Keeltekool Atlasnet tagab koolituse läbiviimiseks, seatud eesmärkide täitmiseks ja osalejate oskuste omandamiseks sobiva õppekeskkonna, vajalikud õppevahendid ja seadmed. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja ohutuse nõuetele.
7. Õppematerjalide loend
“Eesti keel. Ma armastan” 4. osa, Marleen Liinold. Koolituse osaleja kasutuses on õppematerjalide komplekt (õpik, seda toetav töövihik, CD kuulamisülesannetega ja kontrolltestid), mis vastab koolitusprogrammi mahule.
Eesti keele õppekomplekt B2 Avatud uksed. M. Kitsnik, L. Kingsepp
http://web.meis.ee/testest/
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
http://www.kutsekeel.ee/eestikeel
www.keeleklikk.ee (kultuuriklikk)
Õpetaja käsutuses on näitlikud posterid, pildimaterjalid, grammatikatabelid, situatsioonikaardid (nt paaris- ja rühmatöö, rollimängud, õppija mõtlemis-, arutlus-, koostöö- ja õpioskuse ning iseseisvuse arendamine), lauamängud, sõna-, küsimustekaardid, eksamimaterjalid, mitmesugused testid Innove kodulehelt ja mujalt, kuulamisülesanded raadiost, CD-lt jne. Lisaks kasutame mitmeid sõnastikke, käsiraamatuid-juhendeid, veebimaterjale jms:
Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999, Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Lugemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Video võõrkeeletunnis, Ene Peterson, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kõnelemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kirjutamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Sõnavara õpetamine, Kristi Saarso, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest, L. Kingisepp, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana, T. Kikerpill, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus, Hiie Asser, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Vigade parandamine, Diana Maisla, Tallinn, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi, Ingrid krall, Tln, 2000;
Keeleõpetaja metoodikavihik. Kuulamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus, Anu-Reet Hausenberg, Tallinn, 2008
Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat, Anu-Reet Hausenberg jt, Tallinn, 2004
8. Lõpetamise tingimused
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
9. Koolituse läbimisel väljastatav dokument
1) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti edukalt sooritanutele (vähemalt 60%) väljastatakse tunnistus;
2) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Õppekava kinnitamise aeg: 22.02.2024