Atlasnet MTÜ täienduskoolituse õppekava
1. Õppekava nimetus: Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus
2. Õppekavarühm: Võõrkeeled ja -kultuurid (Eesti keel võõrkeelena)
3. Õpiväljundid
Koolituse läbinu mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nt töö, kodu, vaba aeg vm. Saab aru, räägib ja kirjutab õpitud temaatika, sõnavara ja grammatika ulatuses. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskab anda hinnanguid nähtule ja kogetule. Oskab kirjutada tarbekirju, olmeteksti, ümberjutustusi, kirjandeid, tüüpavaldusi ja täita elukondlikke blankette. Oskab eesti keelt tasemel B1.
4. Õpingute alustamise tingimused
Kursusele registreerumine, Innoves sooritatud A2-taseme eksami tunnistus või koolitusfirmasisene vestlus eesti keele õpetaja ja testitava vahel. B1-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks A2-tasemel keeleoskus. Õpetaja suhtleb testitavaga stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta valib teemalehelt küsimused ja palub testitaval kordamööda nendele vastata. A2-tasemel keelekasutaja saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd. Suudab end lühivestluses arusaadavaks teha, ehkki pausid, valealgused ja ümbersõnastamised on märgatavad.
5. Õppe kogumaht 200 akadeemilist tundi, millest 150 on kontakttundi ning 50 tundi iseseisvat ja praktilist tööd.
6. Õppe sisu
6.1 Temaatika
Kõik teemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii käsitletakse ka õppeprotsessis. Eri teemade kaudu on osalejatel võimalus võrrelda Eesti ja emakeelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, osaleja huve ning teemade päevakohasust. Koolituse osaleja tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises.
Endast ja teistest rääkimine (enda tutvustamine: perekonna koosseis, päritolu, haridus, elukutse, amet; sõprus ja tutvus, meeldejäävad sündmused, enda ja oma lähedaste iseloomujooned, harjumused, mis tähtpäevi ja kuidas peres tähistatakse, perekonnatraditsioonid, oma harrastused ja huvialad, oma moe- ja riietumiseelistused, kõneetikett: palve esitamine)
Kodu ja igapäevaelu (pere elu kodus, tööl/koolis, majapidamine, kodukoht ja selle ümbrus, elamistingimused, elulaad, igapäevaelu korraldamine, küllakutse ja külaskäik, minu päev, linna ja maa elulaadi erinevused, kõneetikett: soov ja tahe)
Vaba aeg (vaba aja sisustamise viisid, konkreetsed plaanid, meelelahutused, lõõgastushetked, tervislikud harrastused, kõneetikett: soovi esitamine)
Keskkond (oma kodukoha loodusest ja loodushoiust, oma koduümbruse heakorrast, kuidas aastaajad mõjutavad meie igapäevaelu, aia- ja põllusaadustest, mida tarbime, looma- ja taimeliikidest oma kodukohas, huvitavatest Eestimaa paikadest, mida oleme külastanud, kõneetikett: soovitamine)
Kaubandus (poed, nende asukoht ja lahtiolekuajad, kaubad, ostud, hinnad)
Töö (elukutsevalik, ametid ja töökohad, minu tööpäev, rutiinsed tööülesanded, töökollektiiv, kõneetikett: käskimine ja nõudmine)
Haridus (kooliaeg ja õppimine, keelteoskus ja keelte õppimine, kõneetikett: juhendamine ja õpetamine)
Reisimine (oma tavalistest reisiettevalmistustest ja reisimisega seotud asjaajamisest, erinevatest reisimisviisidest ja –võimalustest, oma huvitavatest reisielamustest, oma reisidest Eestis ja välismaale, mõnest huvitavast matkast, oma unelmate reisist, kõneetikett: kavatsus)
Teenindus (avaliku info leidmine telefonitsi ja Interneti teel, kauba- ja teenuseostud, tervisesfäär, kõneetikett: abi palumine ja pakkumine)
Söök ja jook (restoranid, kohvikud jm toitlustusasutused, laua reserveerimine, menüü mõistmine ja soovide esitamine, lahtiolekuajad, kõneetikett: kutse esitamine ja sellele vastamine)
Kultuur (Eesti kultuur ja kultuurisündmused, kultuurilised harrastused, riiklikud tähtpäevad)
Saa terveks (halb enesetunne, õnnetusjuhtumitest, häda- ja esmaabi andmisest, kuidas hoida oma tervist, tervislik toitumine, isiklik hügieen, haiglad, polikliinikud jm, info küsimine raviteenuste kohta ja arsti vastuvõtule registreerimine, apteegist ravimite ostmine, kõneetikett: hoiatamine ja keelamine)
6.2 Keeleteadmised
— Nimisõna käänded mitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine; vokaallõpuline mitmuse osastav; mitmuse osastava kasutamine koos sõnadega palju/vähe, suur valik/väike valik, osa/enamus, rohkesti jm.; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine.
— Tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegumoed: isikuline ja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsus ning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus; ma- ja da-infinitiivi kasutamine.
— Omadussõna võrdlusastmete käänamine. Järgarvsõna.
— Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitisena.
— Õigekiri: olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, vene pärisnimede kirjutamine eesti keeles, kirjavahemärgid, sh otsekõne puhul.
6.3 Õppemetoodika
Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B1-taseme eksamiks kui suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
7. Õppekeskkonna kirjeldus
Keeltekool Atlasnet tagab koolituse läbiviimiseks, seatud eesmärkide täitmiseks ja osalejate oskuste omandamiseks sobiva õppekeskkonna, vajalikud õppevahendid ja seadmed. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja ohutuse nõuetele.
8. Õppematerjalide loend
1. «Eesti keel. Ma armastan» 3. osa, Marleen Liinold. Koolituse osaleja kasutuses on õppematerjalide komplekt (õpik, seda toetav töövihik, CD kuulamisülesannetega ja kontrolltestid), mis vastab koolitusprogrammi mahule.
2. meis.ee/raamatukogu
Müüja erialane eesti keel. Õppematerjal. Sõnaloend. Mare Kitsnik, 2009
Koka ja kelneri erialane eesti keel. Õppematerjal. Sõnaloend. Mare Kitsnik, 2009
Juuksuri ja kosmeetiku erialane eesti keel. Õppematerjal. Sõnaloend. Mare Kitsnik, 2009
Erialase eesti keele õppematerjal hooldustöötajatele. Õppematerjal. Sõnaloend. E.Kotkas, 2012
Vaata, kuula, räägi! Eesti keele õppekomplekt edasijõudnutele, Marge Mägi, Kristi Tamm, 2003
3. web.meis.ee/testest
4. innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
5. kutsekeel.ee/eestikeel
Õpetaja käsutuses on näitlikud posterid, pildimaterjalid, grammatikatabelid, situatsioonikaardid (nt paaris- ja rühmatöö, rollimängud, õppija mõtlemis-, arutlus-, koostöö- ja õpioskuse ning iseseisvuse arendamine), lauamängud, sõna-, küsimustekaardid, eksamimaterjalid, mitmesugused testid Innove kodulehelt ja mujalt, kuulamisülesanded raadiost, CD-lt jne.
Lisaks kasutame mitmeid sõnastikke, käsiraamatuid-juhendeid, veebimaterjale jms:
2. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999, Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999;
3. Keeleõpetaja metoodikavihik. Lugemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
4. Keeleõpetaja metoodikavihik. Video võõrkeeletunnis, Ene Peterson, Tallinn, 2000;
5. Keeleõpetaja metoodikavihik. Kõnelemisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
6. Keeleõpetaja metoodikavihik. Kirjutamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
7. Keeleõpetaja metoodikavihik. Sõnavara õpetamine, Kristi Saarso, Tallinn, 2000;
8. Keeleõpetaja metoodikavihik. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest, L. Kingisepp, Tallinn, 2000;
9. Keeleõpetaja metoodikavihik. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana, T. Kikerpill, Tallinn, 2000;
10. Keeleõpetaja metoodikavihik. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus, Hiie Asser, Tallinn, 2000;
11. Keeleõpetaja metoodikavihik. Vigade parandamine, Diana Maisla, Tallinn, 2000;
12. Keeleõpetaja metoodikavihik. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi, Ingrid krall, Tln, 2000;
13. Keeleõpetaja metoodikavihik. Kuulamisoskuse arendamine, Piret Kärtner, Tallinn, 2000;
14. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus, Anu-Reet Hausenberg, Tallinn, 2008
15. Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat, Anu-Reet Hausenberg jt, Tallinn, 2004
9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70%. Lisaks tuleb sooritada lõpueksam, mis koosneb suulisest ja kirjalikust osast, positiivsele tulemusele. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast.
Õpitulemusi hindab eesti keele õpetaja. Hinnatakse teadmiste, rääkimis- ja kuulamis- ja kirjutamisoskuste omandatust. Hindamisel arvestatakse:
a) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust;
b) põhjendatust ja loogilisust;
c) iseseisvust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
d) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
e) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
75–89% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu seseisvusest.
50–74% Kui koolitatava oskusused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
25–49% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
0–24 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
1) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti edukalt sooritanutele (vähemalt 60%) väljastatakse tunnistus;
2) vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Õppekava kinnitamise aeg: 03.06.2016